Kõrgharidusreformi köögipoolest

Küllaltki raske on kõiksuguste loosungite ja väljaütlemiste taustalt leida tüliõuna. Seda enam, kui ei ole harjunud kätt hoidma seadusandluse pulsil ning keerulises paragrahvide maailmas orienteeruma. Toon siinkohal välja viited muudetavatele seadustele ja ka mõned silmapaistvamad punktid:

Kõrgharidusreformi südames olev eelnõu:

Muudetavad seadused:

Rakenduskõrgkooli seaduse muutmine:

  • paragrahvi 12.1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    „(3) Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata üliõpilase akadeemilist puhkust. Akadeemilisel puhkusel viibides ei ole üliõpilasel õigus täita õppekava, välja arvatud juhul, kui ta on:

    1) keskmise, raske või sügava puudega isik või

    2) alla 3- aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või

    3) akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.“;

    • Akadeemilisel puhkusel olles ei tohiks tegeleda õppetööga. Muuseas, kas üle 3-aastase lapse vanemal on rohkem aega?
  • paragrahvi 27 lõige 5.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    „(5.2) Tegevustoetuse eraldamisel võib kokku leppida õppesuunad ja õppekavad, millel õppides kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud üliõpilasele käesoleva paragrahvi lõiget 54.“;paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 5.4 järgmises sõnastuses:
    „(5.4) Õppekulude osalist hüvitamist ei ole õigust nõuda üliõpilaselt, kes:
    1)õpib õppekaval, mille õppekeel on eesti keel ja täidab õppekava täies mahus kumuleeruvalt kõikide semestrite lõikes;
    2)õpib õppesuunal või õppekaval, millel õppimiseks on riigieelarvest finantseerimise eraldamisel kokku lepitud käesoleva lõike punktist 1 erinevad nõuded.“;

    • Olles samas kõrgharidusastmes riigieelarvelisel kohal teist korda tuleks kumuleeruvalt täita õppekava kõikide semestrite lõikes. (Kehtib õppekavadele, kus on lubatud astuda RE kohale samal õppeastmel)
  • paragrahvis 27.1 asendatakse sõnad „riiklikuks koolitustellimuseks“ sõnaga „tegevustoetuseks“;

    • Mõttelaadi muutus: riik ei esitaks enam koolitustellimusi vaid pakuks tegevustoetusi.

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmine:

  • Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (RT I, 16.03.2011, 11) § 9 lõikes 4.1 asendatakse sõnad „kes õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal“ sõnadega „kellelt ei nõuta õppekulude hüvitamist“.

    • Mõttelaadi muutus: riigieelarvelisest kohast saaks koht, millel ei nõutaks õppekulude hüvitamist. Piitsa (ja hetkel veel puuduva prääniku) poliitika?

Ülikooliseaduse muutmine:

  • paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 11.1 järgmises sõnastuses:
    „11.1) tegevustoetus – kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks õppeasutusele riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu eraldatav toetus, mille eesmärgiks on luua võrdväärsed võimalused õppimiseks kõigile võimekatele ja motiveeritud üliõpilastele ning tagada õppeasutusele tema missiooni, eesmärgi ja ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised vahendid;“;
  • paragrahv 13.1 tunnistatakse kehtetuks;
    • Tegemist on paragrahviga “Riiklik koolitustellimus”. Edaspidi hakataks tegevustoetusi jagama.
  • paragrahvi 13.2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

    • Antud lõige määratleb riigieelarveliselt täiskoormusega õppelt ülemineku võimaluse riigieelarvelisele, aga osakoormusega õppele. Seega edaspidi ei saaks riigieelarvelisel osakoormusega kohal õppida? Praegugi eksisteerivad vaid valitud õppekavad, kus RE kohal on võimalik osakoormuse õppidal.
  • paragrahvi 13.3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    „(1) Õppekulude hüvitamist ei ole õigust nõuda üliõpilaselt, kes:
    1) õpib õppekaval, mille õppekeel on eesti keel ja täidab õppekava täies mahus kumuleeruvalt kõikide semestrite lõikes;“
    2) õpib õppesuunal või õppekaval, millel õppimiseks on riigieelarvest finantseerimise eraldamisel kokku lepitud käesoleva lõike punktist 1 erinevad nõuded.“;

    • Tuleb kohe hakata maksma, kui ühel semestril saab läbitud alla 30 EAP. See tähendab veel, et ette võib teha rohkem, aga tagantjärele suuremas mahus tegemine pole lubatud. (Paljud reaalteaduste erialad on just niimoodi üles ehitatud, et alguses on vähe eeldusained ja hiljem palju nendel põhinevaid…)
  • paragrahvi 13.3 täiendatakse lõikega 1.1 järgmises sõnastuses:
    „(1.1) Ülikoolil on õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist kuni käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud ülemmäärani ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras üliõpilaselt, kes ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid. Ülikooli astuva isiku õppekulude osalise hüvitamise määra ja tingimused, milles muuhulgas arvestatakse üliõpilase täitmata jäänud õppe mahtu, kehtestab ülikooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust. Ülikooli nõukogu võib ülikooli immatrikuleeritud üliõpilase õppekulude osalise hüvitamise määra tõsta kuni kümme protsenti võrreldes eelmise õppeaastaga, kuid mitte rohkem, kui käesoleva seaduse § 13.3 lõike 3 alusel kehtestatud ülemmäärani.“;

    • Üliõpilaselt oleks õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist, kui ei ole täidetud õppekava kumuleeruvalt täies mahus.
  • paragrahvi 13.3 täiendatakse lõigetega 3–9 järgmises sõnastuses:
    „(3) Kõrgharidustaseme õppe õppekulude osalise hüvitamise ülemmäärad õppeaastas kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
    (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud  õppekava täitmise mahu nõuet ei kohaldata semestritel, mille jooksul üliõpilane õpib vähemalt kolm kuud välisriigi õppeasutuses, milles sooritatud õpinguid arvestab õppeasutus vähemalt 15 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti mahus tema õppekava täitmise osana, ning välisriigis õppimisele järgneval semestril.
    (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul pikeneb õppekava nominaalkestus iga semestri võrra, mille jooksul üliõpilane õppis välisriigi õppeasutuses.

    (9) Ülikoolil on õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist üliõpilaselt, kes on kahe aasta jooksul eksmatrikuleeritud ja uuesti immatrikuleeritud samale õppekavale.“;

    • Kus ja milline on see määrus, mis kehtestab osalise hüvitamise ülemmäärad? 
    • Hea uudis on, et endiselt saab käia südamerahus Erasmusena välismaal.
  • paragrahvi 22 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    „(10) Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata üliõpilase akadeemilist puhkust. Akadeemilisel puhkusel viibides ei ole üliõpilasel õigus täita õppekava, välja arvatud juhul, kui ta on:
    1) keskmise, raske või sügava puudega isik või
    2) alla 3- aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või
    3) akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.“;

    • Akadeemiliselt puhkusel ei oleks üliõpilasel õigust õppida.
  • seadust täiendatakse §-ga 50.1 järgmises sõnastuses:
    „§ 50.1. Tegevustoetuse eraldamine

    (7) Stipendiumite liigid, suurused ja nende määramise üldtingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;

    • Veelkord üks fiktiivne määrus.

Kokkuvõttes:

Siin seaduses on nii häid kui ka halbu külgi. Soovitan kõigil oma silmaga üle vaadata. Niimoodi kontekstist välja rebituna ei saa õiget pilti.

Üldiselt järgmine õppeaasta ei ole veel hirmu, sest seadus rakenduks alles 2013/2014 õppeaastast rakenduskõrg- või ülikooli astunud õppuritele.

Lugedes muudatusi, siis halle alasid ja küsimusi tekib palju. Näiteks, mis vahe oleks osakoormusel õppival tudengil ja üle osakoormuse õppival tudengil? Kas toetus saaks lihtsalt otsa alla 75% kukkudes?

Kõige hapumad õunad:

  1. Akadeemilisel puhkusel ei oleks lubatud õppida.
  2. Tudeng peaks riigieelarvelise koha hoidmiseks jooksvalt täitma täies mahus oma õppekava.
    Esialgu pole vist mõtet selle kallal närima hakatagi, kui tahetaks võtta muid huvitavaid aineid teistelt erialadelt peale enda oma.
  3. Kui tudeng ei  soorita 100% mahus, siis temale hüvitatakse ainult osa õppetasust, mis on proprtsionaalne  puudujääkidega õppetöös.  Selle hüvitatava osa ülempiir saab olema määratud Vabariigi Valitsuse määrusega. Kus on see määrus, mis määrab, kui palju tudeng peaks maksma?
  4. Puudub õppetoetuste süsteem. Kirjas on, et stipendiumide liigid ja suurused kehtestab Vabariigi Valitsus vastava määrusega. Kus on see määrus, mis määrab palju tudeng toetusi saab?
    Ehk kuidas saab anda tudengile kohustuse läbida õppekava 100% mahus iga semester enne, kui toetuste süsteem on endiselt loosungite tasemel? Mis saab siis, kui lubatud toetused ei tulegi või tulevad ebapiisavas mahus ja keskmine tudeng peab endiselt ära elamiseks kooli kõrvalt tööl käima? Või veel enam, kui õppimine survestab suurema koormusega tööl käima?

Kuivõrd kallutatud on Postimees?

Postitan siia kommentaari, mis Postimees.ee  moderaatorite poolt minu üllatuseks eemaldati artikli “Tudengite vaikne meeleavaldus” kommentaariumist.

Nimelt käis ja endiselt käib üsna emotsionaalne sõnasõda nõukogudeaegsete ja praeguste tudengite vahel teemal kuidas-praegu-tudeng-ei-saa-elatud-kuigi-kunagi-ju-sai. Otsustasin sekkuda.

Kustutatud kommentaar:

Olukord Tartu Ülikoolis praegu:

Keskmiselt renoveeritud ühikakoha eest tuleb tudengil maksta 87,6 eurot, renoveerimata eest 48,7 eurot. Renoveerimata tähendab seda, et maja ehitati sel ajal, kui praegune kesk- või vanemaealine elanikkond käis ülikoolis, seega maja oli tollal uus. Hädaremont on tehtud, aga see on ka kõik.

Põhitoetus, mida saab kuni 40% õppijatest on 55,93 eurot ja täiendav ehk sõidutoetus 28,13 eurot. Kokku teeb see 84,06 eurot.

Oletame, et tudeng käib ühe korra kuus kodus, see võiks üle Eesti keskmiselt maksma minna umbes 20 eurot.

Raha jääb alles:
Renoveerimata ühikas: 84,06-48,7-20=15,4 eurot.
Renoveeritud ühikas: 84,06-87,6-20= – 23,5 eurot.

Ülejäänud raha söögi, riiete, õppematerjalide, ühistranspordi (alternatiivina jalgratta või kuluvate ketside), telefoni jaoks peab tulema järelikult kas vanematelt või tööl käimise arvelt.

Õpilased, kel on kodus raske majanduslik olukord, võivad taotleda majanduslikku toetust suuruses 55,93 eurot. Neil jääb raha üle ühikas elamisel korraliku ja renoveerimata toa korral vastavalt 71,3 ja 32,4 eurot. Kuna kodust nad ei saa midagi, siis ülejäänud raha peavad nad teenima töötamisega(, mille tõttu nad võivad jällegi toetusest ilma jääda).

Stipendiumi ei saa üliõpilased, kes nominaalajaga ei ole lõpetanud oma õppekava (st. läbinud 30 EAP igal semestril). Kuid siiski nad võivad jätkata pikendusaastal või akadeemilise puhkuse ajal oma võlgnevuste likvideerimist riigieelarvelisel kohal.

Olukord nõukogude ajal:

Kuna ise ei elanud, ei saa kindlalt väita. Toetun perelt, tuttavate ja internetist leitud andmetele.
Stipendium oli umbes 30-50 rubla, ühika üür maksis erinevatel andmetel 1-6 rubla.

Kulud söögile:

Nõukaajal 25-30 rubla kuus oli teostatav. Ütluste järgi oli võimalik ära elada stipiga, kui sööklast sool, suhkur ja leib kaasa võtta. Kulud-tulud kokku võtta, siis tulemus ongi umbes null (väiksema stipi juhul).

Eelmise aasta septembris maksis minimaalne toidukorv statistikaameti andmetel ühele inimesele 66,12 eurot. Kulud-tulud kokku võtta, siis ainuke positiivse arvväärtusega tulemus on 5,13 eurot – kui tudeng saab kõiki toetusi k.a majanduslikku ja elab renoveerimata ühikas. (Võimalus sellist tudengit kohata on umbes paar inimest tuhandest)

Siit võiks teha sellise järelduse, et ilma arvestatava lisasissetulekuta ei ole võimalik tänapäeva Eestis käia ülikoolis. Reaalsus on, et neid tudengeid, kelle vanemad suudavad pakkuda võsukestele piisavat majanduslikku tuge, on vähe.”

Seda küll, et kommentaarist oli saanud kirjand ning see ei läinud üks-ühele teemasse antud artikliga ja seega on õigus see ka eemaldada. Kuid vaadates paljusid teisi kommentaare, siis need on suurusjärgu võrra ebasobivamad oma vulgaarsuste, isiklike rünnakute ja mõistlikkuse puudumisega.

Mis on Postimehe vabandus?

Blog at WordPress.com.
Theme: Esquire by Matthew Buchanan.

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.